Häkker
Häkker on inimene, kes kasutab oma arvutiteadmisi ja oskusi arvutisüsteemide vigade ja haavatavuste avastamiseks.
•Kuidas end häkkerirünnakute eest tõhusalt kaitsta?
Häkkerite tüübid
•Musta mütsiga häkker kasutab avastatud nõrkusi väliste arvutivõrkude või seadmete volitamata kasutamiseks või kahjustamiseks. Selle eesmärk on rünnakuid teostada kahjustavalt või nende pealt teenida. Kui häkker avastab süsteemis haavatavuse, kasutavad nad seda ebaseaduslikuks tegevuseks ning jagavad teiste häkkeritega teavet selle olemasolu ja ärakasutamise viiside kohta.
•Valge mütsiga häkker (ka eetiline häkker) kasutab oma IT-teadmisi süsteemide täiustamiseks ja vigade parandamiseks, et muuta need turvalisemaks ja rünnakutele vastupidavamaks. Häkker „tungib" alati süsteemidesse või võrkudesse konkreetse organisatsiooni soovil ja täpselt kokkulepitud tingimustel. See kasutab avastatud haavatavusi ainult loal ja avalikustab nende olemasolu, kui need on parandatud.
•Sinise mütsiga häkker on professionaal, keda palkavad sageli organisatsioonid, kes soovivad testida oma turvasüsteemide vastupidavust. Sarnaselt valge mütsiga häkkeriga keskendub ta süsteemide vigade või nõrkuste avastamisele, kuid tavaliselt on nad turvakonsultandid, kes hindavad süsteemi või rakenduse turvalisust enne selle turule laskmist või suurema värskenduse ajal. Siniseid häkkereid peetakse eetilisteks häkkeriteks, kuna nende eesmärk on parandada süsteemide turvalisust ja kaitsta neid võimalike küberrünnakute eest. Nad tungivad loaga organisatsiooni süsteemidesse ja nende tegevus on seaduslik.
•Punamütsihäkker kasutab tavaliselt samu tööriistu ja tehnikaid nagu must häkker (pahavara, haavatavuste ärakasutamine, robotivõrgud DDoS-rünnakute jaoks), sest nende eesmärk on võidelda mustade häkkerite kahjuliku tegevuse vastu. Seega peetakse neid küberomakohtumõistjateks, kuid nad on valmis ka reegleid rikkuma ja seadusest väljaspool tegutsema, eristades end seeläbi valgetest häkkeritest.
•Halli mütsiga häkker rikub mõnikord eetikanorme või möödub seadusest, kuid tavaliselt ei tegutse pahatahtliku kavatsusega. Kui nad avastavad süsteemis haavatavuse, tavaliselt ei kasuta nad seda ära ega ütle teistele, kuidas seda ära kasutada või parandada.
•Rohelise mütsiga häkker on iseõppinud küberturvalisuse algaja, kes on tuntud oma järeleandmatu õppimistahtega, kuid kellel puuduvad sageli vajalikud tehnilised oskused ja kogemused. Ta kasutab tumeveebi, GitHubis ja YouTube'is vabalt kättesaadavaid ressursse ja tööriistu. Nende eesmärk on õppida häkkimist ja küberturvalisust, et saada professionaalseks häkkeriks. Kuigi nende kavatsus ei ole tingimata kahjustada, ei ole roheline häkker sageli teadlik oma tegevuse tagajärgedest ja mõnikord ei tea ta isegi, kuidas neid parandada.
Miks häkkerid ründavad?
Häkkimise ja häkkerirünnakute motivatsioon on enamasti rahaline. Erandiks on hacktivism, kus kodaniku- või poliitilised ideaalid motiveerivad häkkimisaktiivsust.
Kõige kuulsamate hacktivistlike rühmade hulgas on Anonymous. Nimi Anonymous hõlmab detsentraliseeritud liikumist liikmetega üle kogu maailma, mis asutati 2003. aastal Interneti-foorumil. See keskendub küberrünnakutele valitsuste, riigiasutuste või ettevõtete vastu. Grupi logo on „Peata mees", mis esindab juhita organisatsiooni ja selle anonüümsust. Avalikkuse ette ilmuvaid liikmeid eristab Guy Fawkesi maskide kandmine romaanist ja filmist V for Vendetta.
Kuidas häkkimine tekkis?
Algne häkkimine oli seotud tehnoloogia loomingulise ja uuendusliku kasutamisega, kus üksikisikud uurisid, kuidas süsteeme mõista ja ära kasutada, sealhulgas avastades haavatavusi ja vigu. Mõned neist on saanud kuulsaks tänu sellele, et hoiatasid arendajaid turvanõrkuste eest ja aitasid neid parandada.
Kuid aja jooksul on häkkimine muutunud killustunud terminiks, mis hõlmab erinevaid inimrühmi erinevate motivatsioonide ja eesmärkidega. Kuigi mõned häkkerid töötavad turvalisuse parandamise nimel, on teised tuntuks saanud oma ebaseadusliku tegevuse poolest, nagu andmevargus, pettus ja süsteemikahjustus.
Kuidas end häkkerirünnakute eest tõhusalt kaitsta?
•Kasutage tugevaid paroole—Looge igale kontole ja seadmele unikaalne ja tugev parool. Tugev parool peaks sisaldama tähtede (suured ja väikesed tähed), numbrite ja erimärkide kombinatsiooni.
•Värskendage oma tarkvara—Värskendage regulaarselt oma seadme operatsioonisüsteemi ja kogu tarkvara. Värskendused sisaldavad sageli turvapaiku, mis kaitsevad teadaolevate haavatavuste eest.
•Kasutage viirusetõrjetarkvara—installige ja värskendage regulaarselt viirusetõrjetarkvara oma seadmetesse. Viirusetõrjetarkvara aitab tuvastada ja eemaldada pahavara.
•Kaitske Wi-Fi-võrke—kaitske oma kodune Wi-Fi-võrk tugeva parooliga ja kasutage andmeedastuse kaitsmiseks krüptimist (nt WPA2 või WPA3).
•Olge meilide ja linkidega ettevaatlik – e-kirjade avamisel ja linkidel klõpsates, eriti kui need on soovimatud või tundmatutelt saatjatelt. See aitab ennetada andmepüügi rünnakuid.
•Kasutage kahekordset autentimist—lubage kahekordne autentimine oma kontodel, kus see on saadaval. See annab täiendava kaitsekihi kinnituskoodi või muu autentimisteguri abil.
•Varundage oma andmed – varundage oma andmeid regulaarselt välisesse salvestusruumi või pilve. See võimaldab teil andmeid taastada, kui langete lunavara või muu andmekao ohvriks.
•Protect personal information—Jagage oma isikuandmeid ainult usaldusväärsete allikatega, ja olge ettevaatlik, kui jagate teavet veebis, eriti sotsiaalmeedias.
•Harige ennast küberturvalisuse kohta—tutvuge praeguste ohtude ja viisidega, kuidas end häkkerirünnakute eest kaitsta. Veebis on palju ressursse ja kursusi, mis aitavad teil küberturvalisusest paremini aru saada.
•Kaaluge VPN-i kasutamist - A VPN (virtuaalne privaatvõrk) võib kaitsta teie Interneti-tegevust ja privaatsust, krüpteerides andmeedastust teie seadme ja VPN-serveri vahel, mistõttu teie Interneti-teenuse pakkuja ei saa teie tegevust jälgida.